10 soovitust loomapidamiskoha tuleohutumaks muutmisel.

Taavi Teets, Tuleohutuskonsultant- ja koolitaja OÜ Firesolutions. Postimehe lisa Maaelu 14.01.2016

Vestlesin hiljaaegu ühe päästetöö juhiga, kes koordineeris lehmalauda laut, allikas Postimeestulekustutustöid. „Raske, väga raske sündmus,“ alustas elus ilmselt kõike näinud pritsumees. 80ndatel tublide malevlaste poolt ehitatud laudahoone oli praktiliselt ühe tuletõkkesektsiooniga, mis võimaldas piimaruumi elektrikilbist alguse saanud põlengul takistamatult levida terves ehitises. Eriti kiiresti haaras kahjutuli enda alla lauda laepealse, mida kattis aastaid kuivanud tolmune hein.

„Jumal tänatud, et põleng hommikuse lüpsi ajal toimus- karjakud jõudsid loomad ohutusse kohta toimetada, vähemalt kari jäi alles. „

Sündmuse üksikasju analüüsides sõnastasime kümmekond küsimust, mida iga loomapidamiskoha omanik võiks endale esitada ning enda jaoks lahti mõtestada:

1)      Kas tuleohutuspaigaldised (tulekustutid, tulekahjusignalisatsioonisüsteem, suitsutõrjesüsteem jt) on töökorras ja perioodiliselt hooldatud? Näiteks paar aastat tõstuki stange küljes rippunud kustuti võib olla kasutuskõlbmatu, mistõttu peab seda kontrollima kord aastas. Kasu on ainult töökorras paigaldisest!

2)      Kas materjalide ja sööda ladustamise kohta on olemas plaan? Teatavasti on niiskel heinal, silol jt orgaanilistel ainetel hunnikusse kuhjatult kalduvus iseeneslikult süttida. Sõltuvalt ladustatust tuleb seda kas segada, hoida ettenähtud kujuga aunas või kiiresti kasutusele võtta.

3)      Kas laudahoone ja selle ümbrus on puhastatud põlevmaterjalist? Heinal, euroalustel ja rehvidel on kindlasti paremaid kohti kui lauda seinaäärne.

4)      Kas tulekahju korral tegutsemiseks on olemas plaan? Keda päästa esmajoones, kuidas ja kuhu toimetada ohtu sattunud loomad? Kas teadsite, et loomad on vingugaasi suhtes oluliselt tundlikumad kui inimesed? Ei olnud juhuslik, et kunagi kasutati tapamajades loomade uimastamiseks vingugaasi. Looma organismi halvab põlemise jääkprodukt süsinikoksiid väga tõhusalt, mistõttu kiire evakuatsioon värskesse keskkonda on väga oluline. Pane võimalik tegevuskava paberile ning tutvusta seda ka kõikidele töötajatele.

5)      Kas kõik töötajad teavad kuidas tulekahju korral tegutseda ning oskavad kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid? Ära lase ennast petta „ah ma tean, olin Valtu kolhoosis tuletõrjuja“ jutuga kolleegil. Lase oma meeskonnal tulekustuti kasutamist demonstreerida. Alles hiljaaegu kuulsin ühelt koolitatavalt, et kustuti tuleb keerata tagurpidi või hoopis visata tulle.

6)      Kas on olemas piisav tulekustutusvee varu ning kas see on aastaringselt kättesaadav? Laudad asetsevad tihti eemal suurematest inimasustuspunktidest, st päästekomando kohalejõudmine võtab aega. Pikk kohalesõiduaeg laseb aga tulekahjul halastamatu kiirusega areneda ning kustutustööde läbiviimiseks on vaja väga suures koguses vett.

7)      Kas tuletõkkesektsioonid on terviklikud ning uksed sulguvad probleemideta? Kui laes on auk, siis võite olla üpriski kindlad, et tulekahju vallutab selle kaudu järgmise korruse.

8)      Kas tee lauda juurde on päästetehnikaga läbitav? Iga põllumees teab, et raske tagasillaveolise veoautoga pole mõtet kummikust kõrgemat pori või lumevalli rünnata. Päästjate kasutuses olev moodne tehnika on peaasjalikult just selline. Samuti kontrolli, kas talutehnika on selliselt pargitud, et ei takistaks päästemeeskondadele ligipääsu.

9)      Kuidas ja kust lülitatakse välja elektrivool? Ükski pritsumees ei lase joatorust piiskagi vett enne kui ollakse veendunud elektri ohutuses.

10)   Kas küttekehad on korras ja vastavad kasutuskohale? Lautadesse ei kõlba kodumajapidamisse mõeldud küttekehad. Tartu koduta loomade varjupaigas hävines kasside maja konvektor tüüpi elektriradiaatorist alguse saanud põlengu tõttu.

Tihtipeale ollakse eksiarvamusel, et kui tegemist on uusehitisega, siis seal on ju rakendatud tänapäevaseid tuleohutusnõudeid ning meiega ei juhtu midagi. Võib juhtuda küll! Küsimus on millal ja kui suures ulatuses.

 

Ohutut uut aastat!